Minu lugu
Üks pastakas. Üks lihtne pastakas, mis muutis minu unistusi ja tuleviku jäädvalt.
Detsembrikuu kolmapäevane pärastlõuna. Ühe Tallinna lasteaia direktor, kus ma sel hetkel töötasin assistendina, kutsus kokku kõik õpetajad, assistendid ja abitöölised. Nagu juba tavaks oli saanud, rääkisime igal kolmapäeval meie töö rõõmudest, muredest, uudistest ja muudest lasteaiaga seotud teemadest. Kuna oli detsembri lõpp ning käes ka jõuluaeg, võeti kokku ka aasta sündmused, lobisesime, sõime torti ja naersime.
“Kuna on jõuluaeg, on mul teile ka väike kingitus” ütles direktor. Kingituseks oli pastakas!
Esimene mõte – mis selle pastakaga ikka teha, olen ise ju klassikaliselt sulepeaga kirjutaja, aga…. Istudes lastega rühmas, vaatasin vaheldumisi saadud pastakat ja oma telefoni ning väike tuluke läks peas põlema. Pastakas, millel on pisike kummist otsake on ju mõeldud telefoni ekraanil näpu asendamiseks. Mis oleks, kui teeks proovi? Prooviks joonistada telefonis? Pääseksin pliiatsite ja paberite kõikjal kaasas kandmisest, sest kirg joonistada on mul veres.
Järgmiseks – millist rakendust kasutada? Tuttav soovitas “adobe draw”, muidugi proovisin kohe järgi. Elu esimese digitaalse joonistuse tegemine väikesel telefoni ekraanil võttis mitte rohkem ega vähem kui täpselt 1 kuu aega. Sündis pilt nimega “Tüdruk kuu kiigel”.
Peale pildi postitamist Tumblerisse ja nähes kogu seda positiivset tagasisidet, alustasin tööd järgmise pildi kallal. Tahtmine oli suur, et postitada järgmine pilt, aga motivatsioon langes, kuna väiksel ekraanil oli raske joonistada. Siis saigi hakatud uurima, kuidas ning millise seadmega on parem digitaalselt joonistada. Leidsin enda jaoks iPad-i ja pliiatsi. Aga, kuidas saada endale see iPad? Kool, üür, transport, toit, kõik vajab maksmist ning lasteaia assistendi palk polnud kõige suurem. Sai kogutud ja lõpuks ostetud Ipad pere abiga.
Ja kohe muidugi järgmine väljakutse – mis võtta kunstniku nimeks? Sai mõeldud, ideid kaalutud. Kets.. Mind on kutsutud minu ketside lembuse pärast terve elu Ketsiks. Minu esimesed olid ilusad oranžid. Teeme kirja pildi huvitavamaks paneme z juurde – Ketz. Ja nüüd tuleb teha instagram, sest suur kogukond jälgib seal. Kets, kets, ketsgram.. Kõlab imelikult. Lisame “u”. ketzugram. 20. Märts 2019. Kevade algus päev. Sündis Ketzugram kui kunstnik ja esimene instagrami postitus “Kevade tulbid”.
Aasta jagu kõva joonistamist ja mu joonistus jõudis raamatusse Soulis ja näitusele Brasiilias.
Oleme jõudnud aastasse 2020. Koroona algus, mina läbipõlemise äärel. Pliiats paber nurka, aitas küll! Tulin ära enda 9-st 5-ni töökohalt. Istusin kodus, midagi teha ei tahtnud ja ei saanud ka. Ühel hetkel mu ellu sammus koer nimega Tori. Minu stressipallike! Tuli tagasi motivatsioon, et joonistada, et luua midagi, mis teeks ka teised inimesed õnnelikuks.
2020 septembris avasin enda “print on demand” poe society6 platvormi. Lisasin sinna uusi ja vanu joonistusi ning hakkasid tekkima esimesed kliendid. Midagi oli ikka elust puudu. Sai avatud esimene e-pood läbi Etsy. Esimeseks tooteks olid Beebiraamat, järgnesid jõulukaardid ja raamatu järjehoidjad.
Kuna selleks hetkeks ei olnud mul tööd, soovitati mul töötukassa ärialustamise toetust proovida. Sai käidud koolitusel, kirjutatud äriplaan. Ja vastus oli – “EI”. Esimesed mõtted- mida teha nüüd? Mis seal ikka – istuda ja kurvastada! Palju tagasilööke, palju kaikaid kodarates, kuid soov viia täide oma unistused, annab sageli tiivad. Nii sai registreeritud ettevõtte, ehitatud e-pood ja hakatud ennast turundama, kliendibaasi ehitama ja suurendama tooteportfelli.